Paljud mäletavad vanasid Eesti muinasjutte, kus talupojad alatihti läätseleent sõid. Liha oli pigem pidupäeva toit ja seetõttu tarbiti igapäevase valguvajaduse rahuldamiseks kaunvilju, sealhulgas läätsesid.
 
Läätsede kasvatamise kõrgaeg Eestis oli 19. sajandil, lisaks kasvas igas talus tol ajal kindlasti ka herneid ja põldube. Läätsed on põuakindlad ja lepivad ka väheviljaka maaga, seetõttu oli läätsede kasvatamine omamoodi garantiiks, et kui muud kultuurid ikalduvad, siis läätsesid saab ikka.
 
Kui toidulauale hakkas rohkem kartulit jõudma, tõrjus see 19. sajandi viimasel veerandil läätse eestlaste toidusedelist välja. Hea meel on tõdeda, et läätsed on eestlaste toidulauale tagasi jõudnud. Üle paarisaja aasta on võimalik taas ka kohalikke läätsesid süüa.
 
Esimene Nurgaaniku läätsepõld rajati 2017. aasta kevadel. Kuna Eestis piisavas koguses läätseseemet saada ei olnud, siis telliti see Prantsusmaalt, kus on pikk läätsekasvatuse ajalugu ja müügil palju sorte. 2018. aasta kevadel said mulda juba omad seemned. Kasvatatakse rohelisi läätsesid ´Anicia`.
 
Osta oma läätsed meie e-poest, vaata retsepte ja hakka kokkama!


Eestis kasvanud rohelised läätsed. Foto: Ruth Mändma